Välde · Välded
Kas see hääl teeb vahet «sada» ja «saada» vahel?
Eesti keeles on kolm väldet, aga kirjas on neid näha ainult kaks. Me mõõtsime iga hääle ära ja paneme numbri välja koos sellega, mida see number ei tähenda.
Kolm väldet
- sadaI välde
- sada (100)
- Lühike. Esimene silp on lühike ja teine silp on temast pikem või sama pikk. Kirjas on üks täishäälik või üks kaashäälik: «sada», «koli», «lina», «elu».
- saadaII välde
- saada (infinitiiv: midagi saada)
- Pikk. Esimene silp on selgelt pikem kui teine. Kirjas on kaks täishäälikut või kaks kaashäälikut: «saada», «kooli», «linna», «kapi».
- saadaIII välde
- saada! (käskiv kõneviis: saada kiri ära)
- Ülipikk. Esimene silp on veel pikem ja teine silp tõmbub kokku. Ja siin on kogu asja iva: kirjas näeb see välja TÄPSELT nagu teine välde. Ainus, mis need kaks lahku ajab, on lause.
- sadaI väldelühike0.7
- saadaII väldepikk1.5
- saadaIII väldeülipikk2.0
Suhtarvud on esimese ja teise silbi kestuse suhe, nagu eesti foneetika neid kirjeldab (Lehiste 1960). Selle lehe oma mõõtmised on tehtud sama suhtega.
II väldeda-infinitiiv
Ta tahtis rohkem infot saada.
III väldekäskiv kõneviis
Kirjuta kiri valmis ja saada.
Kuidas mõõdame
- 1
Igale häälele kaheksa lauset
Kolm lauset, mis lõpevad I välte sõnaga («sada», «koli», «lina»), ja viis, mis lõpevad II või III välte sõnaga. Sihtsõna on alati lause LÕPUS, sest ainult seal saab teda ilma sundjoondajata kätte.
- 2
Kaks viimast silbituuma
Mõõdik otsib energiatipud, mille kõrgus on vähemalt 3 dB üle naabruse, ja võtab kaks viimast: need on lõpusõna kaks täishäälikut. Nende laius mõõdetakse tipust 6 dB allpool. Sõna algust ei ole vaja teada.
- 3
Suhtarv V1 / V2
Esimese täishääliku kestus jagatud teise omaga. I välde annab väikese arvu, II ja III suurema. See on sama suhe, mida eesti foneetika on kasutanud 1960. aastatest.
- 4
Kas vahe on juhus?
Iga hääle kuueteistkümne mõõtmise pealt arvutatakse, kui suure osa juhtudest annab I välde väiksema arvu kui II/III. Siis segatakse sildid kõigil 8008 võimalikul viisil läbi ja vaadatakse, kui sageli tuleb sama hea tulemus juhuslikult. Alla viie protsendi tähendab «eristab».
Kaks juhtu, kus vastus oli ette teada
Mõõdik, mida ei ole proovitud juhtumi peal, mille vastust juba tead, ei ole mõõdik. Enne kui ükski hääl läbi mõõdiku käis, käisid need kaks.
- eSpeak-ng, eesti hääl
- See on masin, mis loeb kirjapildi järgi ja peabki I ja II väldet eristama, sest need on kirjas erinevad. Mõõdik andis talle osakaalu 1,00: kõigis paarides oli I välde lühem. Kui mõõdik oleks vale, ei oleks see arv 1,00 tulnud.
- Päris eesti inimesed, Common Voice
- Kaksteist salvestust, kus lause viimane sõna on I vältes, ja kaheksa, kus see on II või III vältes. Sama mõõdik andis osakaalu 0,79 (p = 0,015). Väiksem kui masinal, sest inimesed loevad lauselõppu igaüks isemoodi, aga selgelt erinev juhusest.
Ja üks mõõdik visati ära. Teise ja kolmanda välte vahel loeb eesti keeles kõige rohkem häälekõrguse käik, mitte kestus, nii et me tegime selle jaoks eraldi mõõdiku. Kontrolliks panime ühte faili tahtlikult sisse 4,00 pooltooni suuruse languse. Mõõdik näitas 10,62. Kaks ja pool korda vale juhtumi peal, mille vastus oli teada, tähendab, et ükski tema arv teiste juhtumite kohta ei loe.
Hääl haaval
5 eristab · 8 osaliselt · 25 ei erista
| Hääl | I välde | II/III välde | Vahe | Osakaal | p | Otsus |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Tiiu | 0.95 | 1.86 | +0.92 | 1.00 | 0.001 | eristab |
| Sulev | 0.69 | 1.21 | +0.51 | 0.90 | 0.004 | eristab |
| Hele | 0.52 | 1.88 | +1.36 | 0.88 | 0.018 | eristab |
| Toomas | 0.48 | 0.93 | +0.44 | 0.82 | 0.021 | eristab |
| Signe | 0.81 | 1.37 | +0.56 | 0.80 | 0.026 | eristab |
| Kaja | 0.66 | 1.32 | +0.66 | 0.75 | 0.059 | osaliselt |
| Madis | 0.75 | 1.55 | +0.80 | 0.73 | 0.071 | osaliselt |
| Jaan | 0.75 | 1.02 | +0.27 | 0.72 | 0.090 | osaliselt |
| Laine | 0.68 | 1.66 | +0.98 | 0.70 | 0.127 | osaliselt |
| Tarmo | 0.83 | 1.16 | +0.33 | 0.70 | 0.127 | osaliselt |
| Kaido | 0.72 | 1.64 | +0.91 | 0.68 | 0.132 | osaliselt |
| Kadri | 0.83 | 1.65 | +0.82 | 0.67 | 0.144 | osaliselt |
| Margus | 0.80 | 1.01 | +0.21 | 0.66 | 0.185 | osaliselt |
| Reet | 0.64 | 1.25 | +0.61 | 0.63 | 0.206 | ei erista |
| Kaupo | 0.74 | 1.57 | +0.83 | 0.63 | 0.214 | ei erista |
| Viivi | 0.72 | 1.38 | +0.66 | 0.63 | 0.228 | ei erista |
| Uku | 0.90 | 1.68 | +0.78 | 0.63 | 0.228 | ei erista |
| Malle | 0.73 | 1.47 | +0.73 | 0.62 | 0.246 | ei erista |
| Sirje | 0.88 | 1.65 | +0.77 | 0.60 | 0.281 | ei erista |
| Ülle | 0.75 | 1.41 | +0.66 | 0.60 | 0.281 | ei erista |
| Lembit | 0.87 | 1.45 | +0.58 | 0.60 | 0.281 | ei erista |
| Heino | 0.67 | 0.92 | +0.26 | 0.60 | 0.297 | ei erista |
| Hillar | 0.60 | 1.33 | +0.73 | 0.58 | 0.318 | ei erista |
| Ilme | 0.82 | 1.05 | +0.23 | 0.57 | 0.356 | ei erista |
| Urve | 0.69 | 0.83 | +0.14 | 0.53 | 0.437 | ei erista |
| Aino | 0.66 | 0.74 | +0.08 | 0.52 | 0.479 | ei erista |
| Ilmar | 1.06 | 1.29 | +0.23 | 0.50 | 0.523 | ei erista |
| Ando | 0.82 | 0.69 | -0.13 | 0.50 | 0.527 | ei erista |
| Priit | 0.91 | 0.89 | -0.02 | 0.45 | 0.644 | ei erista |
| Heli | 0.93 | 0.90 | -0.02 | 0.43 | 0.682 | ei erista |
| Endel | 0.56 | 0.51 | -0.05 | 0.43 | 0.682 | ei erista |
| Õie | 0.91 | 1.36 | +0.45 | 0.42 | 0.698 | ei erista |
| Piret | 1.80 | 1.38 | -0.42 | 0.40 | 0.743 | ei erista |
| Raivo | 0.83 | 0.65 | -0.17 | 0.40 | 0.754 | ei erista |
| Maiu | 0.47 | 0.41 | -0.07 | 0.37 | 0.816 | ei erista |
| Olev | 0.97 | 0.59 | -0.38 | 0.35 | 0.843 | ei erista |
| Vello | 0.70 | 0.53 | -0.17 | 0.33 | 0.861 | ei erista |
| Ants | 1.27 | 0.49 | -0.78 | 0.20 | 0.979 | ei erista |
«I välde» ja «II/III välde» on esimese silbi kestus jagatud teise omaga, iga rühma mediaan. «Osakaal» on nende paaride osakaal, kus I välde andis väiksema arvu; 0,50 tähendaks, et vahet ei ole. «p» tuleb siltide täielikust läbisegamisest, kõik 8008 võimalust. Piir 0.05 sai paika pandud enne tulemuste vaatamist.
Mida see number EI ütle
- Kolmandat väldet ei ole kirjas. «Saada» ja «saada» on täpselt sama tähejada, ja ainult lause ütleb, kumb neist on. Ükski masin, mis loeb teksti, ei saa seda teada, ja see leht ka ei saa.
- Sama sõna kahes eri lauses annab masinal iga kord veidi erineva pikkuse, ja see vahe on suurem kui vahe, mida me otsime. Number, mille me selle paari kohta välja paneme, ongi mõõdiku müra, mitte avastus.
- Mõõdetud on ainult üks tunnus: silpide kestuse suhe. Häälekõrguse käik, mis eesti keeles teise ja kolmanda välte vahel kõige rohkem loeb, jäi mõõtmata, sest meie mõõdik selle jaoks kukkus kontrollis läbi.
- Kuusteist mõõtmist hääle kohta on vähe. Hääl, mis siin on «ei erista», võib olla lihtsalt mõõtmata, mitte vale.
Uuendatud 2026-09-06